Siit leiate info politsei, piirivalve ja kodakondsuse- ja migratsiooni valdkonna peamised rahvusvahelised koostööpartnerite kohta.

Politseivaldkonna rahvusvaheline koostöö

Eesti politsei teeb tihedat koostööd teiste riikide politseiasutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt. Europol, Interpol, koostöö SIRENE büroodega). Valdavalt on välisriikide õiguskaitseorganite partneriks kriminaalpolitseiosakond, kuid regionaalsel tasandil toimub koostöö ka politseiprefektuuride ja naaberriigi vastavate politseiüksuste vahel.

Koostöö INTERPOLiga
Eesti on Interpoli (International Criminal Police Organization) liige alates 1992. aastast
1995. aastast on Eestil juurdepääs Interpoli ülemaailmsele turvalisele sidevõrgule
2002. aastal korraldati Tallinnas Interpoli Euroopa Regionaalkonverents
alates 2002. aastast on Eesti esindatud Interpoli Euroopa Komitees

2004. aastast on õiguskaitseasutustel turvalise sidevõrgu vahendusel on-line-juurdepääs Interpoli andmebaasidele.

Koostöö EUROPOLiga
2001. aasta oktoobris allkirjastati koostöölepe Europoliga
2002. aasta juunis määrati Haagi Eesti politsei sideohvitser
2005. aasta juunis määrati Europoli juurde teine Eesti õiguskaitseorganite esindaja, Eesti tolli sideohvitser
2005. aasta juulis, kui ratifitseeriti Europoli Konventsioon, sai Eestist Europoli täisliige.

Koostöö Schengen lepingute raames
Eesti liitus Schengeniga 21. detsembril 2007. aastal. Schengeni infosüsteemi ning SIRENE büroo Euroopa riikide tugivõrgu vahendaja rolli asus kandma Keskkriminaalpolitsei.

Läänemereriikide organiseeritud kuritegevuse tõkestamise rakkerühm (Task Force on Organized Crime of Baltic Sea region; BSTF)
Läänemereriigid on antud organiseeritud kuritegevuse tõkestamisel koostööd teinud juba alates 1993. aastal toimunud Läänemereriikide sellealasest rahvusvahelisest konverentsist. See pani aluse nende riikide organiseeritud kuritegevuse tõkestamise rakkerühma loomisele esimesel Läänemereriikide juhtide tippkohtumisel 1996. aastal. 2007-2008.a on BSTF eesistujaks Eesti.

Töörühma kuuluvad kõik Läänemereriigid. Riike esindavad kohtumistel valitsusjuhtide esindajad, Eestit esindab siseministeeriumi kantsler.

Eesti on aktiivselt osalenud operatiivkomitee (Operative Committee; OPC) töös ning ekspertgruppides, mis tegelevad rakkerühma ja operatiivkomitee poolt sätestatud prioriteetidega.

Eesti Politsei sideohvitserid:
Alates 2001 Vene Föderatsioon (Moskvas)
Alates 2002 Europoli juures (Haagis)

Koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega:
Politseiametnike ja teiste politsei töötajate vaheliste isiklike kontaktide arendamiseks on rahvusvahelistest politsei organisatsioonidest Eestis esindatud IPA (International Police Association) ning Eesti Politsei Naisühenduse vahendusel ka Euroopa Naispolitseinike Ühendus ja Põhja-Balti Naispolitseinike Ühendus. Samuti on Eesti politsei USPE (Euroopa Politsei Spordiühendus) liige.

Osalus politseimissioonidel
Eesti politsei on välismissioonidel osalenud 1996. aastast alates. Algselt osaleti peamiselt ÜRO missioonidel, viimastel aastatel on prioriteediks tõusnud Euroopa Liidu politsei- ja tsiviilmissioonid.

• 01.04.1996- 01.04.1997 Bosnia ja Hertsegovina ÜRO missioon
• 26.06.1997-27.07.1998 Bosnia ja Hertsegovina ÜRO missioon
• 23.07.1998-02.09.1999 Bosnia ja Hertsegovina ÜRO missioon
• 22.07.1999-23.07.2000 Bosnia ja Hertsegovina ÜRO missioon
• 30.08.1999- 31.08.2000 Kosovo ÜRO missioon
• 22.10.2001.-22.04.2002 OSCE missioon Serbias. Politseiinstruktor Lõuna-Serbia Politseiakadeemias
• 15.03.2002- 05.03.2003 OSCE missioon Kosovos
• 22.02.2003-28.05.2004 OSCE missioon Gruusias
• 15.06.2004- 28.03.2005 OSCE missioon Gruusias
• 13.01.2003- 12.01.2004 EUPM missioon Bosnia ja Hertsegovinas
• 19.01.2004- 19.01.2005 EUPM missioon Bosnia ja Hertsegovinas
• 31.01.2005- 23.12.2005 EUPM missioon Bosnia ja Hertsegovinas
• 07.02.2005- 15.12.2005 EUPOL PROXIMA missioon Makedoonias
• 01.09.2005- 01.03.2006 USA poolt korraldatud väljaõppemissioon Jordaania Kuninglikus Politseiakadeemias
• 15.01.2006- 14.01.2007 OSCE teenistuses politseieksperdina Kirgiisi Vabariigis, Biškekis
• 13.02.2006- 12.02.2007 EUPM missioon Bosnia ja Hertsegovinas
• 30.04- 01.11.2006 USA poolt korraldatud väljaõppemissioon Jordaania Kuninglikus Politseiakadeemias
• 09.-10.01.2007.; 30.04.-02.05.2007 EUJUSTLEX Iraagi kõrgemate politseiohvitseride koolitus Taanis. Ettevalmistav nõupidamine Kopenhaagenis ja loengute pidamine
• 17.02.2008 - 16.02.2009 EUPOL missioon Afganistani
• 06.04.2008 - 05.04.2009 OSCE missioon Serbias
• 07.04.2008 - 28.02.2009 EL piirivalvemissioon Gruusias
• 11.06.2008 - 10.06.2009 EUPM missioon Bosnia Hertsegoviinas

Piirivalve valdkonna rahvusvaheline koostöö

Piirivalve rahvusvahelise koostöö ajalugu ulatub juba esimese Eesti Vabariigi aegadesse, kui rahvusvahelised sidemed olid tugevad eelkõige naabrite Läti, Soome ja Venemaaga. Taasiseseisvumise järgselt on piirivalve tihedat koostööd naaberriikidega jätkanud.

EL koostöö

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur FRONTEX

26.10.2004 loodud FRONTEX on piirivalve peamine koostööpartner EL tasandil.

FRONTEX`l on kuus peamist tegevussuunda:
1) koordineerida liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel;
2) abistada liikmesriike piirivalvurite koolitamisel, sealhulgas ühiste õppestandardite väljatöötamisel;
3) koostada riskianalüüse;
4) jälgida välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arengut;
5) abistada liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi;
6) anda liikmesriikidele vajalikku abi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks.

Piirivalve panustab FRONTEX`i koordineerimisel EL piirijulgeoleku tagamisse alljärgnevate valdkondade kaudu:

• osalemine ühisoperatsioonidel;
• piirivalve kiirreageerimisrühmade tegevuses osalemine;
• piirivalve käsutuses olevate tehniliste vahendite ühiskasutusse andmine;
• riskianalüüside koostamine;
• ühiste tegevustes väljasaatmisküsimustes;
• osalemine väljaõppe ühtlustamise protsessis.

Osalemine EL otsustusprotsessis
Piirivalve eksperdid osalevad järgmiste töörühmade töös:

• CIREFI
• FRONTIERS
• FRONTIERS/False Doc
• DIC/FADO

Osalemine arengukoostöös ja EL projektides

• Uuendussiirde projekt "veebipõhine keeleõppemoodul mitte-eestlastele riigikeele õppimiseks töökohal (e-kristjan)"
• Arengukoostöö projekti raames viib piirivalve alates 2007. aastast läbi koolitusi tõkestamaks varastatud sõidukite salakaubandust. 2007. aastal toimusid koolitused Georgia, Ukraina ja Moldova sõidukivarguste uurijatele. 2008. aastal ja 2009. aastal keskenduvad projekti raames läbi viidavad koolitused Gruusia Vabariigi Siseministeeriumi võimekuse tõstmisele tõkestamaks varastatud sõidukite salakaubandust Kaukaasia regioonis

Kahepoolne koostöö

Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse Piirivalveteenistusega
Piirivalve alane koostööpartner on VF Föderaalse Piirivalveteenistus, mis alates 1. juulist 2003 kuulub Föderaalse Julgeolekuteenistuse koosseisu. Eesti-Vene piirivalveteenistuste kahepoolse koostöö õiguslik alus tuleneb järgnevatest bilateraalsetest kokkulepetest:

• "Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Vene Föderatsiooni Föderaalse Piirivalveteenistuse koostöö protokoll", 29.11.1994.a.
• "Protokoll informatsiooni vahetamisest Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Vene Föderatsiooni Piirivalveteenistuse vahel", 29.11.1994.a.
• "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirivalvestruktuuride ühistegevuse plaan inimelude päästmise korraldamiseks piiriveekogudel", 05.05.1995.a.
• "Protokoll Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Vene Föderatsiooni Föderaalse Piirvalveteenistuse vahelisest koostööst operatiiv-jälitustegevuse alal", 29.11.1994.a.

Koostöö koordineerimiseks on moodustatud alaline juhtgrupp, mida Eesti poolelt juhib Piirivalveameti staabiülem ja Venemaa poolelt Loode piirivalveringkonna piirivalvevalitsuse ülem. Juhtgrupp kohtub reeglina neli korda aastas, arutades praktilisi küsimusi ning koostades igal aastal tööplaani koostöötegevuste elluviimiseks.

Alalise juhtgrupi otsustest ja juhtnööridest ning kinnitatud tööplaanist lähtuvad oma tegevuses piiriesindajad. Vastavalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuste vahel 02.12.1996.a. sõlmitud kokkuleppele toimuvad umbes kuus korda aastas piiriesindajate ja/ või nende asetäitjate ja/või abide kohtumised, kus arutatakse piirirežiimi tagamisega seotud küsimusi, informeeritakse üksteist avastatud piiririkkumistest ning piiril tehtavatest töödest.

Lisaks regulaarsetele kohtumistele toimuvad piiriesindajate ja/või nende asetäitjate ja/või abide kohtumised piiril asetleidvate vahejuhtumite lahendamiseks.

Läti riikliku piirivalvega
Süstemaatiline koostöö Läti Vabariigi piirivalvega sai alguse 30. augustil 1994, mil Eesti ja Läti valitsused kirjutasid alla kokkulepped ühise piirikontrolli organiseerimise ja piiriesindajate tegevuse kohta. Esimesena hakkas ühiskontroll toimima Ikla-Ainaži piiripunktis, millele järgnes 19. septembris 1998 avatud ühiskontrolliga Murati-Veclaicene piiripunkt. 10. juunil 1999. aastal sõlmiti Eesti ja Läti Piirivalveametite vaheline koostööprotokoll.

Konkreetsete küsimuste lahendamiseks ja koostöö edasiste suundade väljatöötamiseks korraldatakse regulaarselt töökohtumisi juhtimis- ja piirkondlikul tasandil vaheldumisi Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi territooriumil.

Soome piirivalvega
Eesti ja Soome piirivalveametkondade vahel taastati koostöö 1991. aastal, kui toimusid esimesed vastastikused tutvumisvisiidid ning koolitused Soome poolt. Sellest ajast on Soome piirivalveametkondadega toimunud kohtumisi, tutvumisvisiite, sõlmitud on iga-aastaseid koostööprotokolle ja saadud nii materiaalset kui intellektuaalset abi. Koostöö aluseks on 25. juulil 2008 signeeritud koostööprotokoll, millele lisati 26. augustil 2009. aastal allkirjastatud memorandum seirelendude planeerimise ja teostamise kohta Läänemerel.

Lisaks on Soome ja Eesti Piirivalveametite vahel 24. mail 1994 sõlmitud protokoll koostöö kohta inimelude päästmisel. 21. novembril 2002 sõlmiti Memorandum Soome ja Eesti Piirivalvete koostööst Soome ametiraadiovõrgu kasutamises.

Lähemate naabrite kõrval on koostööpartneriteks

Leedu Vabariigi riiklik piirivalveteenistus
Koostöö toimub peamiselt Eesti-Läti-Leedu piirivalvete kolmepoolse koostöö raames, 2009. Aasta II kvartali lõpus on plaanis allkirjastada kahepoolse koostöö protokoll.

Saksamaa Liitvabariigi Föderaalpolitsei
Koostöö Saksamaa Liitvabariigi piirivalvega sai alguse 2005. aastal, kui allkirjastati Piirivalveameti ja Saksamaa Liitvabariigi riikliku piirivalve Põhja Piirivalvepresiidiumi koostööprotokoll. Koostöö raames on iga-aastaselt kokku lepitud tegevused, mis peamiselt on suunatud kogemuste andmisele ja saamisele piirivalvamise küsimustes. Pärast Saksamaal toimunud reformi, kus piirivalve liideti politseiga sõlmiti 12. detsembril 2009 koostööprotokoll Saksamaa Liitvabariigi Föderaalpolitsei ja Eesti piirivalve vahel.

Poola Vabariigi piirivalve
Poola piirivalve ülemjuhataja ja Eesti piirivalveameti peadirektor allkirjastasid koostöölepingu 28. augustil 2007. aastal.

Bulgaaria Vabariigi piiripolitsei
Tihedamat koostööd Bulgaaria piirivalvega alustati 2008. aastal, kui poolte peadirektorid kohtusid Bulgaarias. Kohtumise käigus andis Eesti piirivalve edasi kogemusi Schengeni hindamiste läbimiseks. 2009. aasta alguses jätkati koostöö samas valdkonnas, kui Bulgaaria piirivalve spetsialistid külastasid Eestit. Külalistele anti edasi teavet Eesti merepiiri Schengeni hindamiseks tehtud ettevalmistustest.

Ukraina Vabariigi riiklik piirivalveteenistus
Koostöö Eesti Vabariigi Piirivalve ja Ukraina Riikliku Piirivalve komitee vahel sai alguse 1999 aastal, mil mõlema ametkonna peadirektorid kirjutasid alla kahepoolsele koostööprotokollile ning operatiiv-jälitustegevuse alastele koostöösuundadele. Koostöö toimub nii spetsialistide, ekspertide kui ka piirivalveorganisatsioonide juhtide tasemel. Operatiivorganite juhtide (esindajate) töökohtumised toimuvad vastavalt vajadusele. Igapäevane piirivalvealane koostöö spetsialistide ja ekspertide vahel toimub otsekontaktide kaudu. Koostöö hõlmab info ja kogemuste vahetamist, töögruppi kohtumisi, vastastikuseid ekspertide visiite kui ka seminaride, koolituste ja projektide korraldamist ja neist osalemist.

Gruusia Vabariigi piiripolitsei
Koostöödeklaratsioon Eesti Piirivalve ja Gruusia Piiripolitsei vahel allkirjastati 20. septembril 2007. aastal. Kahepoolne koostöö seisneb teabe ja kogemuste vahetamises erinevates piirikontrolli valdkondades. Koostöö toimib läbi otseste sidemete ning plaanipäraste töökohtumiste. Koostöö eesmärk on tõkestada seadusevastast piiriületamist, inimkaubandust ja muud piiriülest kuritegevust.

Valgevene Vabariigi Riiklik Piirivalvekomitee 
Eesti Piirivalve ja Valgevene Riikliku Piirivalvekomitee vaheline kostöö põhineb kahepoolsel koostööprotokollil, mis allkirjastati 5. mail, 2009. Vastavalt sõlmitud koostööleppele pooled kinnitavad iga aasta esimeses kvartalis koostöö tegevused aasta kohta (tegevuskava). Koostööprotokolli eesmärgiks on omavahelise koostöö kui ka piiriülese kuritegevuse vastase võitluse tõhustamine. Koostöö raames toimub informatsiooni ja kogemuste vahetamine piirivalvamise ja -kontrolliga seotud valdkondades.

Aserbaidžaani Vabariigi Riiklik Piiriteenistus

Eesti Piirivalve ja Aserbaidžaani Vabariigi Riikliku Piiriteenistuse vaheline kahepoolne koostöö sai alguse 2008. aastal, mil alustati läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimiseks. Kostööleping allkirjastati 29. detsembril 2009. Kahepoolse koostöö eesmärgiks on tõhustada võitlust rahvusvahelise terrorismiga, tõkestada seadusevastast piiriületamist, inimkaubandust ja muud piiriülest kuritegevust. Koostöö raames soovivad pooled arendada isikkoosseisule suunatud erialaseid koolitusi ning vahetada teavet ja kogemusi piirikontrolli valdkonnas.

Mitmepoolne koostöö

Koostöö Eesti-Läti-Leedu piirivalveteenistuste vahel
Koostöö sai alguse kolme riigi valitsuste kokkuleppest, millega 13. juunil 1994 Tallinnas asutati Balti Ministrite Nõukogu (BMN) ja ekspertide tasandil toimivad vanemametnike komiteed. Iga-aasta alguses vahetub rotatsiooni korras eesistumine - eesistuja riigi piirivalveametkond juhib piirivalvamise valdkonnas tehtavad koostööd eesistumise aastal. 2009. aastal juhib piirivalvete koostööd Leedu piirivalve ja 2010. aastal on Läti piirivalve eesistumine. Eesti piirivalve oli eesistujaks 2008. aastal.

Kolmepoolne Eesti-Soome-Vene piirivalvete koostöö
Koostöö sai alguse 29. novembril 1994. a., kui kolme riigi piirivalvete juhid allkirjastasid esmakordselt protokolli Soome lahel piirivalvamisega seotud küsimustes koostöö tegemiseks. 9.oktoobril 2006. aastal uuendati varem allkirjastatud protokolli, mis praegu kannab nime „Protokoll Eesti Vabariigi Piirivalveameti, Soome Vabariigi Piirivalveameti ja Vene Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse piirivalveteenistuse vahelise koostöö kohta Soome lahe piirkonnas piiriturvalisusega seotud küsimustes". Koostööd tehakse eesmärgiga tõkestada ebaseaduslikku tegevust, vahetada informatsiooni piiriolukorra kohta, tagada sujuv riigipiiri ületamine. Koostöö raames korraldatakse ekspertide ja juhtkonna kohtumisi, ühiseid merepääste- ja merepiirivalvamise õppuseid. Kolmepoolse koostöö eesistumine vahetub igal aastal. 2009. aastal on eesistujaks Eesti piirivalve. 2010. aastal on eesistujaks Soome piirivalve.

Läänemere regiooni piirikontrolli koostöö (BSRBCC)
BSRBCC loodi aastal 1997. Lisaks Eesti piirivalvele on BSRBCC liikmeteks kõigi Läänemere äärsete riikide piirivalveorganisatsioonid. BSRBCC üldiseks eesmärgiks on igapäevane praktiline piirikontrolli koostöö Läänemerel. Tegevused hõlmavad ekspertide vahetust, ühiseid treeninguid, ühisoperatsioone ja teabe vahetust turvalises infokeskkonnas.

BSRBCC juhtorganiks on sekretariaat ja igal aastal vahetuv eesistujamaa. Eesti oli organisatsiooni eesistuja 2001/2002. Piirivalveteenistuste ülemad kohtuvad kord aastas BSRBCC Konverentsil.

Rahvusvaheline piiripolitsei konverents (IBPC)
Eesti piirivalve osaleb rahvusvahelise piiripolitsei koostöös alates 1994. aastast ning aastate jooksul on koos organisatsiooni liikmete arvu suurenemisega laienenud ka IBPC raames toimivate tegevusvaldkondade loetelu. Eesti piirivalve osaleb piirikontrolli, võltsitud dokumentide, infovahetuse ja väljaõppe töörühma töös. Töörühmad kohtuvad 2-3 korda aastas või vastavalt vajadusele. Piirivalveteenistuste ülemad kohtuvad kord aastas rahvusvahelise piiripolitsei konverentsil.

Koostöö Genfi Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli Keskusega (DCAF)
2000. aasta oktoobris Šveitsi valitsuse initsiatiivil asutatud Genfi Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli Keskuse (Geneva Centre for the Democratic Control of Armed Forces - DCAF) eesmärgiks on riiklike ning mitteriiklike relva- ja julgeolekujõudude demokraatliku kontrolli tugevdamine ning kaitsesektori reformimine vastavalt demokraatia standarditele.

Eesti piirivalve on DCAF`i töös aktiivselt osalenud alates 2001. aastast, et kaasa aidata Euroopa piirivalveametkondade parimast praktikast lähtuvale Balkani riikide piirivalvesüsteemide loomisele.

Koostöö- ja nõustamistegevuse raames on toimunud Balkani maade piirivalveülemate, logistika- ja kordoniülemate ning side- ja valvetehnikute visiidid ja seminarid Eestis, kus Eesti piirivalve on andnud edasi teadmisi ja kogemust piiri valvamisel. Kokku on piirivalve Eestis korraldanud 6 seminari/koolitust, viimane nendest 2009. aasta augusti lõpus-septembri alguses.

Põhja-Atlandi Rannavalve Foorum (NACGF)
Põhja-Atlandi Rannavalve Foorum (NACGF) loodi 2007. aastal eesmärgiga parandada koostööd mereohutuse ja -turvalisuse osas. Eesti piirivalve osaleb ebaseadusliku sisserände, otsingu ja pääste ning tehnilise töörühma töös. Üldjuhul kohtuvad töörühmad 2 korda aastas. Rannavalvete ja piirivalvete ülemad kohtuvad kord aastas.

Söderköpingi protsess 
Söderköpingi Protsess loodi 2001. aastal. Nimetuse sai foorum esimese kohtumise koha, Rootsi Kuningriigis asuva Söderköpingi linna, järgi. Eesti osaleb Söderköpingi protsessis alates selle loomisest 2001. aastal. Alates 2008. aastast on rahvuslikuks koordinaatoriks Piirivalveameti esindaja.

2009. aastal panustas Eesti protsessi seminari läbi viimisega teemal „Migratsiooni statistika rahvusvahelised standardid". Seminaril tutvustati Söderköpingi Protsessi migratsiooni ja asüüli statistika andmebaasi ja "Migratsioonitrendid 2006-2008" uuringu peamiseid tulemusi; rahvuslike migratsioonistatistika süsteeme Valgevenes, Moldovas ja Ukrainas; migratsioonistatistika metoodikat ja standardeid Rootsis; EL migratsioonistatistika praktikat ja standardeid; migratsiooni ja asüüli statistika EL liikmesriikide süsteemide reforme; migratsioonistatistika rahvusvahelisi standardeid; andmete kaitse olulisust; Frontexi migratsiooni indikaatorite, andmestiku ja analüüsi kvaliteedi aspekte.

Kodakondsuse-ja migratsioonivaldkonna koostöö

KMA on pikka aega osalenud mitmetes valitsustevahelises ja valitsusvälistes rahvusvahelistes koostöövormides. Rahvusvahelist koostööd tehakse paljude riikide asutustega, kelle pädevus on migratsiooni - ja varjupaigapoliitika elluviimine, dokumendipoliitika arendamine ja rakendamine. Suurt tähelepanu on pööratud igapäevaste koostöösidemete loomisele naabruses asuvate riikide migratsiooniteenistustega, näiteks alates 2008. aastast tehakse regionaalset koostööd Soome ja Läti migratsiooniametitega.

Valdkonna töötajad osalevad Euroopa Nõukogu töögruppide töös. Aktiivselt osaletakse ka Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) töös ja tihedat koostööd tehakse Rahvusvahelise Migratsioonipoliitika Arenduskeskusega (ICMPD) ja ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametiga (UNHCR).

2010. aastal loodi Euroopa Varjupaiga Tugiamet (EASO), kellega on valdkonnal samuti palju kokkupuudet. EASO ülesandeks on toetada ühtse Euroopa varjupaigasüsteemi loomist ja tugevdada liikmesriikide vahelist praktilist koostööd.
Dokumendiarenduse valdkonnast osaletakse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) töös ja mitmete valitsusväliste töögruppide tegevuses.

Pärast 2006. aastal toimunud ÜRO migratsioonialast üldkonverentsi muutus rahvusvahelises poliitikas migratsiooni teema eriti aktuaalseks. Erinevad valitsusevälised organisatsioonid teatasid, et nende tegevusala on migratsioon. Ilmnes tendents, et rahvusvahelised organisatsioonid, millel ei ole migratsioonimandaati, lülitasid oma teemaderingi migratsiooni, näiteks Euroopa haldusjuhtimise instituut (EIPA).

Olulisemad kohtumised 2011 olid:

• Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni töögruppide kohtumised;
• Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) haldusnõukogu koosolekud;
• Euroopa migratsiooniametite juhtide (GDISC) kohtumised;
• Rahvusvahelistes projektides osalemine:
  MINAS projekt (Miinimumnõuded varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks, kaitseks ja kvalifikatsiooniks Eestis)
  VARRE projekt (vabatahtliku tagasipöördumise ja reintegratsiooni programmi rakendamine Eestis)
  PARE projekt (Euroopa Liidu programm, mille eesmärk on tugevdada haldusasutuste ja institutsioonide tõhusat toimimist Euroopa Liidus)
  CEDR projekt (kolmandate riikide kodanike tagasipöördumisega tegelevate asutuste töötajate võimekuse tõstmiseks)